Eesti finantsturg on võrdlemisi noor ning muudatustest ei pääse lõpuks mitte ükski turuosaline. Pikalt võrdlemisi vabalt tegutsenud hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevus saab uued ja rangemad raamid. Kui seni on HLÜ-de pakutav olnud mingis osas paindlik alternatiiv traditsioonilisele pangarahale, siis käimasolev seadusemuudatus muudab kehtivaid mängureegleid päris palju. Laenuvõtjaele tähendab see, et senine liberaalne ja keskmisest paindlikum laenuprotsess asendub rangema asjaajamisega. Ja muidugi kaasnevad üleminekuperioodiga ka omad riskid.
„Metsiku lääne“ lõpp
Hoiu-laenuühistuid puudutav seadusemuudatus pole otseselt midagi erandlikku, vaid on osa suuremast finantsturgude mängureeglite võrdsustamisest ja põhineb sarnastel alustel nagu mõne aasta tagune üleeuroopaline ühisrahastuse reguleerimine. Kuigi erinevalt üleeuroopalisest ühisrahastuse regulatsioonist (ECSPR) on HLÜ-de reform Eesti-sisene algatus, on nende algatuste loogika üsna sama. Peamine erinevus seisneb lihtsalt fookuses: kui ühisrahastuse reeglite keskmes on investorikaitse, siis hoiu-laenuühistute reformi peamine eesmärk on hoiustajate kaitse.
Seadusemuudatuse tulemusel peavad HLÜ-d koonduma üheskoos kas ühistupankadeks või üksiviisiliselt nii-öelda tavaliseks pangaks. See toob kaasa allumise Finantsinspektsiooni järelevalvele, rangemad kapitalinõuded ja märksa konservatiivsema riskijuhtimise.
Kui kõik finantsteenuste pakkujad oleksid laitmatult usaldusväärsed ja heatahtlikud, siis toimiks „ultra liberaalne“ finantsturg nagu õlitatult. Sageli tuleb mängu aga pimestav ambitsioon ja ahnus. Ja seda tavaliselt hea usuga klientide arvelt. Mitte, et investoritel ja hoiustajatel ahnus sootuks puuduks, aga professionaalse institutsiooni eesmärk peakski olema olla ratsionaalne ja pika vaatega osapool - see, kes lähtub kaalutletud pika vaatega strateegiast, mitte kõhutundest ja impulssidest. Paljude hoiu-laenuühistute käekiri pole selles osas kahjuks just kiita olnud.
Mõni aasta tagasi oli ühisrahastus sarnases seisus nagu HLÜ-d täna ehk toimiti konteksti arvestades võrdlemisi lõtvade siseriiklike reeglite järgi. See tõi endaga küll kiire kasvu, aga ka investorite usalduse kuritarvitamise sellisel viisil, mida adekvaatne järelevalve oleks tõenäoliselt ära hoidnud või äärmisel juhul oluliselt vähendanud. Kui konkreetseid reegleid polnud, siis polnud ka reegleid millele vilistada ehk sisuliselt võisid kõik heausksed investorid (olgugi, et tihti samaselt ahned) riskide realiseerumise järgselt enda suu igasugusest kompensatsioonist või portaalipidaja vastutusele võtmisest puhtaks pühkida.
- Litsentseerimine ja usaldus: EL-i ühisrahastuse määruse jõustumise järel, pidid kõik platvormid taotlema tegevusloa ja ühtlasi allusid edasiselt ka Finantsinspektsiooni järelevalvele. See sõelus turult välja need, kes ei suutnud nõudeid täita. Tavaliselt need, kelle mängutuba polnud korras ja kelle heas usus tegutsemine oli niietnaa kaheldav.
- Sarnasus HLÜ-dega: Täpselt sama ootab nüüd ees hoiu-laenuühistuid. Reform kohustab ühistuid koonduma ühistupankadeks või muutuma pankadeks, mis tähendab nihet Finantsinspektsiooni kullipilguga järelevalve alla.
- Laenuvõtja vaade: Ühisrahastuse puhul nägime, et regulatsiooni karmistudes muutusid platvormid projektide valikul märksa valivamaks ja taotlusprotsessi sisuline pool muutus pankadega peaaegu äravahetamiseni sarnaseks. HLÜ-de klientidele tähendab see muudatus täpselt sama: kliendiprofiili nõuete karmistumine, kontsentratsioonireeglite järgimine, laenuvõtjalt nõutava dokumentatsiooni ja administratiivse koormuse kasv, eritingimuste lisandumine jms.
Rahvusvaheline vaade
Kui vaatame mujale Euroopasse, siis senine HLÜ-de mudel on Eestis olnud näiteks Kesk-Euroopaga võrreldes pigem erandlikult liberaalne.
1. Otsese järelevalve puudumine
Enamikus Euroopa riikides (Saksamaa, Prantsusmaa, Austria) on hoiu-laenuühistud otsese finantsjärelevalve all. Eestis on aga HLÜ-d siiani toiminud hoiu-laenuühistu seaduse alusel ja nende üle teostab kontrolli mitte Finantsinspektsioon, vaid ühistute endi revisjonikomisjon või sõltumatu audiitor.
2. Hoiuste tagamise süsteem
See on laenuvõtja ja hoiustaja jaoks kõige olulisem erinevus. Euroopa Liidus on tavapärane, et ühistupangad on liitunud riikliku hoiuste tagamise fondiga (tagatis kuni 100 000€). Eesti HLÜ-de hoiused ei ole riiklikult tagatud. Ühistud on saanud pakkuda hoiustajatele küll 5%+ intressi, aga võimaldanud selle sageli läbi keskmisest kõrgema riskiprofiiliga laenude väljastamise.
3. Kapitalinõuded ja usaldusnormid
Euroopa pangandusreeglid (nt Basel III/IV raamistik) nõuavad asutustelt väga täpset kapitali puhvri ja likviidsuse jälgimist. Eestis on HLÜ-dele kehtinud minimaalne osakapitali nõue (ca 50 000€), mis on portfelli mahte ja praegust finantsmaailma arvestades pigem marginaalne summa.
4. Liikmesuse formaalsus
Ühistulise tegevuse mõte on teenindada oma kogukonda. Eestis on HLÜ-d muutunud sisuliselt „investeerimispankadeks“, kus liikmelisus on tihti vaid tüütu formaalne samm laenu saamiseks või hoiuse paigutamiseks. See liberaalsus on võimaldanud ühistutel kasvada ebaloomulikult suureks ja võtta riske, mis ületavad klassikalise ühistu pädevuse.
Hoiu-laenuühistute seadusemuudatuse ohud laenuvõtjale
Seadusemuudatus ei mõjuta ainult hoiustajaid, vaid ka ärikliente, kellel on mõne HLÜ-ga aktiivsed laenud.
- Ühistute likviidsuskriis: Võib tekkida surve olemasolevad laenukohustuse kiireloomuliselt tagastada. Kui kõik rahastusega seonduvad „munad“ on ühes „korvis“, siis tasuks see strateegia riskijuhtimise vaatest üle vaadata.
- Uued tingimused: Projektid, mis varem olid HLÜ riskiisuga vastavuses, ei pruugi enam „pangaliku“ krediidipoliitikaga ühtida. See võib paljude laenuvõtjate tegevusele elulise tähtsusega äriplaanidelt vaiba alt tõmmata.
- Hüpoteekide realiseerimise surve: Nõuded võidakse müüa kolmandatele osapooltele, kelle huvi on kiire ja kasumlik väljumine, mitte pikaajaline koostöö. See võib lõppeda laenuvõtjale ebasoodsatel tingimustel ja kahjumlikult.
Kuidas laenuvõtjana enda riske maandada?
Teadlik laenuvõtja on proaktiivse hoiakuga. Õige aeg riskijuhtimisega alustada oli eile.
- Tee objektiivne analüüs: „If I have to repay or refinance my existing loans today, how easy is that for me right now?“ Proovi ennast positsioneerida potentsiaalse refinantseerimise kontekstis võimalikult objektiivselt.
- Kaardista potentsiaalsed uued laenuandjad: Turul on rahastajaid, kelle riskiisu sarnaneb HLÜ-dele, kuid stabiilsema kapitalibaasiga. Äkki on midagi võimalik refinantseerida pikaajalise ja soodsama pangalaenu peale?
- Varu ajaline puhver: Refinantseerimine võib võtta prognoositust rohkem aega. Mida varem alustada, seda paremini isoleerid võimaluse saada sobivad laenutingimused ilma „pakilisuse koefitsiendita“.
Kuidas Exypnord aidata saab?
Exypnordil on vajaminev professionaalne kogemus ja kompetents, et võimaldada sujuv, mugav ja muretu üleminek mõne uue pakkuja juurde.
- Laenu taotlemise eelne kontroll: Analüüsime teie ettevõtet, tagatist ja äriplaani rahastajatele omase terava pilguga. Tuvastame nõrkused enne, kui need kujunevad takistusteks.
- Rahastajate kaardistamine: Kuna iga projekt ei sobi iga rahastaja krediidipoliitikaga, siis tuvastame analüüsi tulemustele vastavad uued partnerid.
- Laenutaotluse juhtimine: Tegeleme kliendi eest laenutaotluse tehnilise poole, suhtluse ja protsessi juhtimisega kuni kinnitatud laenupakkumise sisuni.
Lõpetuseks
Elus on üks asi kindel ja see on muutus. Tee enda laenuasjad korda enne, kui riskid jõuavad realiseeruda. Kui ise üksi ei oska, viitsi või taha seda protsessi ette võtta, siis võta meiega ühendust ja aitame. Loe lähemalt: Kinnisvaraga tagatud laenu refinantseerimine.
Vastused korduma kippuvatele küsimustele leiad siit: Küsimused & vastused.



