Blogi

Äris on riskide realiseerumine paratamatu ja seepärast ka ainult ausõnast ja heast usust laenu saamiseks ei piisa. Ärilaenud käivad käsi-käes erisuguste laenutagatistega: hüpoteek, käendus ja kommertspant. Mesimagusa äriplaani ja peene Exceliga on küll tore rahastaja juurde minna, aga laenuandja tahab lõpuks teada, mis saab siis, kui plaan ei realiseeru nii nagu paberil kirjas.

Sarnaselt intressi ja laenugraafiku tüübi valikule ei ole ka laenuperiood lihtsalt mingi suvaline kuude arv lepingus. Iga uue äriprojekti või investeeringu rahastamisel määrab laenuperioodi pikkus olulise osa sinu igakuise maksekoormusest, kogukulust ja projekti riskist. Seega projekti iseloomuga sobiva laenuperioodi valimine on ikka päris oluline.

Ärilaenu kaasates on intressimäär sageli esimene number, mida pakkumisest otsitakse. See on täiesti loogiline, sest äri tehakse selleks, et kasumit teeninda ja raha hind on kasumi seisukohalt loomulikult kriitilise tähtsusega. Ent sarnaselt laenugraafiku valikule ei ole ka intressitüübi valik lihtsalt kahe erineva protsendimäära loogika võrdlemine. See on ärilaenu kaasamise riskijuhtimise osa alus, mis määrab, kui kaitstud on sinu äriplaan turu ootamatuste eest ja kui palju on sul tegelikku operatiivset vabadust.

Laenugraafik määrab täpselt ära, kuidas ja millal laenu tagasi makstakse ning kui palju raha jääb ettevõttel peale laenu teenindamist oma põhitegevuse ja igapäevaste kulude katteks. Nagu varasemas postituses selgitasime, siis ettevõtte operatiivset vabastust piiravate lepingutingimuste taustal ei pruugi esmapilgul soodne intress tegelikult sugugi nii „soodne“ olla. Laenu taotlemisel kipub fookus sageli intressile ja laenusummale minema ning laenugraafiku tüübi õigesti valimise olulisust alahinnatakse.

Laen pole lihtsalt võõras raha ja sellega seotud kulu – see koosneb enamast. Iga uus äriprojekt algab põhjalikust plaanist. Kalkuleeritakse kulusid, prognoositakse tulusid ja hinnatakse riske. Kui plaani täideviimine nõuab täiendavat rahastust, kipub valikukriteeriumite fookus tihti koonduma aga ainult kahele numbrile – intressile ja lepingutasule. Aga mis kasu on odavast hinnast, kui ülejäänud laenutingimused röövivad paindlikkuse ja piiravad kasvu?

Kaks terminit, mis tihti omavahel segamini aetakse – ja mida isegi kogenud ettevõtjad vahel sünonüümidena kasutavad – on omafinantseering ja omakapital. Kuigi finantseering ja kapital on üksteisega tugevalt seotud terminid ja „oma-“ liitega räägivad mõlemad sinu „omast rahast“, on nende funktsioon, tähendus, eesmärk ja roll riskide hindamisel erinevad.

Ärilaenu kaasamine on äri kasvatamisel sageli loogiline ja vahel ka vältimatu samm. See, kes varem laenudega kokku puutunud pole, võib arvata, et laen on laen ja laenu taotlemise protsess on igal laenul võrdlemisi sarnane - valid lihtsalt soodsaima intressi, allkirjastad lepingu ja hakkad laenu tagasi maksma.

Seda, et suurpangad lükkavad taotlused tagasi või jätavad taotlustele isegi vastamata, võib juba nimetada justkui irooniliseks turustandardiks. Võib jääda mulje, et nad diskrimineerivad, neid lihtsalt ei huvita ja nad lihtsalt ei taha väikese ja keskmise suurusega ettevõtetega äri teha.

Vahel võib jääda tunne, et tänapäeva majanduses tegelevadki kõik lihtsalt mingit sorti vahendamisega ja keegi nii-öelda „päris tööd“ enam ei teegi: üks vahendab metsa, teine kinnisvara ja kolmas kindlustust. Lisandväärtuse piirid jäävad ebaselgeks - et milleks mulle kedagi vahele vaja, kui saan ka ise tegeleda.

Hüpoteek on kinnisvara rahastamise sisuline vundament ja kinnisvaralaenude struktuurne võimaldaja. Kinnisvara pant kui selline võeti kasutusele juba antiikajal. Mõiste „hypotheca“ ehk hüpoteek pärineb küll Vana-Kreekast, ent hüpoteegi tänapäevase juriidilise vormi võtsid kasutusele roomlased.

Valdkonnakauged inimesed näevad kinnisvara arendamist sageli ainult tehnilise ehitusprotsessina: töömaa, betoon, kraanad ja ohutuskiivrid. Need, kes omavad arendusettevõtetega vähemalt mingit praktilist kokkupuudet, teavad, et eduka kinnisvaraarendaja tuumkompetents pole mitte ainult betoon ja tellised, vaid hoopis asjatundlik ja efektiivne kapitali juhtimine.

Eesti finantsturg on võrdlemisi noor ning muudatustest ei pääse lõpuks mitte ükski turuosaline. Pikalt võrdlemisi vabalt tegutsenud hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevus saab uued ja rangemad raamid. Kui seni on HLÜ-de pakutav olnud mingis osas paindlik alternatiiv traditsioonilisele pangarahale, siis käimasolev seadusemuudatus muudab kehtivaid mängureegleid päris palju.

See, kes on kokku puutunud kinnisvaralaenudega, on tõenäoliselt kokku puutunud ka sellise toreda lühendiga nagu „LTV“. Tavaliselt käibki suurem osa laenu taotlemise tantsust just selle ümber: üks arvab, et seda on liiga vähe ja teine arvab, et seda on liiga palju. Võta siis näpust, et kelle argument siis pädevam on? Aga lihtsustame selle määramist siis natukene.

Juba lapsest saadik on meile sisse juurutatud harjumus enne tee ületamist vasakule ja paremale vaadata. Kinnisvara arendamisega seotud riskijuhtimine nii ühetaoline pole, aga samane hügieen tuleb kindlasti kasuks kogu projekti käekäigule ning arendusriski mõistmine ja oskuslik juhtimine peaks olema iga rahastust otsiva kinnisvaraarendaja ABC.

Otse loomulikult pole Exypnord ainuke, kes selles valdkonnas toimetab. Konkurentideta tegevus oleks muidugi vesi äri veskile, aga kliendile on konkurents arusaadavalt mesine - rohkem valikuid ja suurem šanss leida täpselt endale sobiv lahendus. Kuna tõusev vesi tõstab kõiki paate, siis tundub aus poetada valgust ka teistele sarnast lahendust pakkuvatele tegijatele. Sest miks mitte?

Intressimäär siin ja raha hind seal, marginaal iga nurga peal. Eks heal lapsel mitu nime ja mida keerulisemalt seda öelda, seda targemana inimene ju muidugi näib. Või noh- eks selle, kas ikka näib, annab hinnangu igaüks ise. Tegelikult on intress lihtsalt tööle käsutatud raha eest küsitav töötasu või võõra raha küljes olev hinnalipik. Ja see pole ju absoluutselt uus leiutis, vaid ulatub juba Vana-Mesopotaamia aegadesse, nii umbes 5000 aastat tagasi.

Eelnevalt sai targutatud, et kui tähtis see eeltöö ja ettevalmistus ikka on. Aga ega see ainult ettevõtte rahaasjadega pole seotud, see laieneb ikka igale poole. Eks sulatõsi tuleb ikkagi ainult otse allikast- ettevõtjatelt, kes päriselt igapäevaselt kogu selle tantsu ja tagaajamisega kokku puutuvad. Ja kuidas neilt seda infot siis saada?- tuleb ikkagi helistada ja päriselt huvituda. Kusjuures suur kummardus kõigile neile, kes võtsid aja ning siira huviga kaasa mõtlesid. Võib isegi öelda, et see ettevõte on kohati teie näo saanud.

Eks pragmaatilised ideed tekivad ikka tööpõldu kündes. Ka see ettevõtte sai alguse töötades ühes kinnisvara rahastamisega tegelevas ettevõttes laenuhaldurina. Lihtsalt „laenuhaldur” on siinkohal muidugi natukene petlik öelda, sest kiire tempoga ja kasvule orienteeritud ettevõttes tuleb tihti olla ikkagi paras Šveitsi armeenuga ning teha just seda, mida olukord parasjagu nõuab. Nagu eriüksuslane noh.