Laen pole lihtsalt võõras raha ja sellega seotud kulu - see koosneb enamast. Iga uus äriprojekt algab põhjalikust plaanist. Kalkuleeritakse kulusid, prognoositakse tulusid ja hinnatakse riske. Kui plaani täideviimine nõuab täiendavat rahastust, kipub valikukriteeriumite fookus tihti koonduma aga ainult kahele numbrile - intressile ja lepingutasule. Aga mis kasu on odavast hinnast, kui ülejäänud laenutingimused röövivad paindlikkuse ja piiravad kasvu?
Selleks, et laen piiramise asemel hoopis teeniks äri, tuleb vaadata kulust kaugemale. Loeb terviklik, äriprojekti toetav laenustruktuur.
Mis on laenustruktuur?
Laenustruktuur viitab laenulepingu terviklikule ülesehitusele ehk laenuandja ja laenusaaja vahel kokku lepitud tingimustele, mille komponente võib nimetada laenu koostisosadeks. Laenustruktuuri osad määravad täpselt ära, millistel alustel laen väljastatakse, kuidas ja millise hinnaga toimub laenu teenindamine ning millal ja millistel tingimustel toimub laenu tagastamine.
Hea struktuuriga laen sobitab sinu äri eripärad, reaalsed rahavood ja ärilised eesmärgid rahastaja riskitaluvuse ja ärihuvidega nii, et mõlema poole huvid saavad teenindatud. Valesti struktureeritud laen võib aga piirata ettevõtte operatiivset vabadust, muuta algselt soodsana tundunud laenu varjatud kulude ja trahvide tõttu ootamatult kalliks ning ka elujõulise äriplaani kreeni lükata.
1. Laenugraafiku tüüp
Laenugraafik määrab makseintervalli ja jooksva maksekoormuse: kas laenu teenindamine on igakuine või muu intervalliga, kas ja millises suuruses toimub põhiosa jooksev tagasimaksmine, kas maksed on alati samas summas või varieeruvad jms.
Õige graafiku valik sõltub otseselt sinu äri iseloomust. Kui arendad kinnisvara, mille tulu tekib alles müügi hetkel, on jooksvate põhiosamaksete tegemine ehitusperioodil rahavoole koormav ja sobivam variant on põhiosa tasumine müükidega või laenuperioodi lõpus. Kui rahastad aga stabiilset rahavoogu tootvat üüriobjekti, on jooksev põhiosa tagasimaksmine igati loogiline.
Oluline on valida just sinu äri ja konkreetse projektiga ühtiv laenugraafik. Kuna rahastaja pakub eelisjärjekorras reeglina oma eelistatud graafikut, siis tasub alati tutvuda kõigi rahastaja pakutavate graafikutüüpidega ja valida päriselt sobiv variant.
2. Intressitüüp
Intressitüübi valik on otsene kuludega seotud riskijuhtimine: kas kaitsta end turu kõikumiste eest või tagada potentsiaalselt soodsam intressikulu? Ujuv intress on allakirjutamise hetkel sageli soodsam, kuid toob endaga kaasa intressiriski – näiteks suuremamahuliste ärilaenude puhul võib baasintressi tõus laenuteenindamise kulusid tugevalt kasvatada ja kiirelt kasumit süüa. Fikseeritud intress on reeglina kõrgem, ent lihtsustab laenukulu prognoosimist ja projekti kogukulu eelarvestamist.
Kui rahastaja valikus on nii ujuv kui ka fikseeritud intress, tasub võtta pakkumine mõlema valikuga ja võrrelda kahe erineva variandi valimise plusse ja miinuseid. Oluline on mõista kulude erisuse ja riskide vahekorda ning lähtuda lõpuks valiku tegemisel rahastatava projekti eripäradest.
3. Laenuperiood
Iga projekti periood ja rahastusperioodi vajadus on erinev. Kuldreegel on, et laenu tähtaeg peab käima käsikäes finantseeritava vara või projekti elueaga. Lühiajaline laen lühiajalisele projektile, pikaajaline laen pikaajalisele projektile. Lühiajaline laen (kuni 24 kuud) sobib näiteks konkreetse alguse ja lõpuga arendusprojektidele, pikaajaline võrdsete maksetega laen (näiteks 5 ja rohkem aastat) sobib aga kindla lõputa rahavoogu tootvatele projektidele.
Kuna laenu võimaliku pikendamise või refinantseerimisega kaasnevad ärilaenude puhul pigem kõrged kulud, siis tasub perioodi taotlemisel arvestada alati ka puhvriga. Näiteks kui projekt kestab kuni 12 kuud, tasub võimalusel taotleda 18-kuuline periood - eriti arendusprojektide puhul.
4. Tagatised ja LTV (Loan-to-Value)
Iga rahastaja soovib oma riski maandada ning ausõna asemel aitab seda maandada ikkagi tagatis. Ärilaenude puhul räägime tavaliselt kinnisvaratagatisest, kommertspandist või käendusest. Oluline ei ole aga ainult see, mida tagatiseks küsitakse, vaid muidugi ka see, kui suures ulatuses tagatisvara koormatakse. Võib tunduda, et mida kõrgem LTV, seda väiksem risk laenuvõtjana, aga nii see päris ikkagi pole. Kõrge LTV võib tunduda kapitali efektiivse kasutusena, ent samaaegselt röövib puhvri turulanguste või võimalike refinantseerimiste korral. Rohkem pole alati parem - kõik sõltub ikkagi projekti eripäradest ja laenust väljumise plaanist.
Kinnisvaratagatise puhul tasub küsida küll maksimaalne pakkumine, et kasutada maksimaalset laenulimiiti ikkagi vajaduspõhiselt ja konservatiivselt. Oluline on leida efektiivne tasakaal laenukapitali ja omafinantseeringu vahel ning säilitada seejuures ka piisav paindlikkus.
5. Kovenandid ja eritingimused
Kui laenugraafik, intressitüüp, periood ja tagatiste struktuur on selged, toimub peenhäälestamine ehk kovenantide ja eritingimuste kokkulepped.
Kovenandid on lepingulised finants- või tegevuspiirangud - näiteks nõue hoida kindlat omakapitalitaset, kohustus küsida rahastajalt dividendide maksmiseks luba või keeld koormata ettevõtte varasid uute kohustustega. See on nii-öelda rahastaja riskide juhtimise pipar ja sool - et lisaks tagatisele oleks ka tegevuslik pool kontrollitav. Pankade puhul on paljud kovenandid regulatsioonist tulenevad ehk ei kuulu läbirääkimisele. Alternatiivsete rahastajate puhul tasub ebamõistlikuna tunduvad kovenandid üle käia.
Eritingimused on lepingulised kokkulepped, mis fikseerivad nii täiendavad nõuded kui ka järeleandmised. Laenude kontekstis on üks oluline kokkulepe kindlasti laenu ennetähtaegne tagastamine. Kuna enamik rahastajaid planeerib enda rahavooge pikemalt ette, soovivad nad võimalikult pikka tagastamiseelset teavitusperioodi – reeglina 3 kuud. Laenuvõtjale ei pruugi see aga kõige optimaalsem olla – alati võib tekkida võimalus tagatis eriti soodsatel tingimustel müüa või laen äkitselt parematel tingimustel refinantseerida. Arendusprojektide puhul on see veel eriti oluline, sest laenu tagastatakse reeglina müükidest osaliselt ka laenuperioodi kestel. See tähendab, et alati tuleb üle täpsustada nii täiemahulise kui ka osalise ennetähtaegse tagastamise tingimused ning võimalusel leida võimalikult paindlik lahendus.
Arvestada tuleb, et odava intressiga kaasnevad tavaliselt ka tegevusvabadust piiravad kovenandid. Nende rikkumine annab rahastajale õiguse laen erakorraliselt üles öelda või nõuda lisatasusid, mistõttu on ülioluline hinnata, kas rahastaja seatud piirangud on reaalselt täidetavad ka siis, kui turg jahtub või äriplaan vajab kiiret kannapööret.
Kokkuvõtteks
Laenu tuleks alati käsitleda kui tervikut. Rahastus peaks sobima äriplaaniga, mitte vastupidi – laenustruktuur peab olema paindlikult kohandatud sinu äri spetsiifika ja rahavoogude järgi.
Enne lepingu allkirjastamist mõtle alati samm ette: kas see struktuur annab mulle hingamisruumi, kui projekti valmimine viibib? Kas ma suudan täita eritingimusi ka keerulisematel aegadel?
Soodne intress on kasumikalkulatsiooni vaatest oluline, kuid pikas plaanis määravad sinu ettevõtte edukuse ka piisav paindlikkus ja riskide realiseerumisega arvestav laenustruktuur. Paindlikkuse puudumine võib minna kallimaks maksma kui algselt liiga kõrgena tundunud intress.
Plaanid ärilaenu taotleda? Exypnordis teame, millele tähelepanu pöörata. Võta meiega ühendust.
