Laenugraafik määrab täpselt ära, kuidas ja millal laenu tagasi makstakse ning kui palju raha jääb ettevõttel peale laenu teenindamist oma põhitegevuse ja igapäevaste kulude katteks. Nagu varasemas postituses selgitasime, siis ettevõtte operatiivset vabadust piiravate lepingutingimuste taustal ei pruugi esmapilgul soodne intress tegelikult sugugi nii „soodne“ olla. Laenu taotlemisel kipub fookus sageli intressile ja laenusummale minema ning laenugraafiku tüübi õigesti valimise olulisust alahinnatakse.
Vale graafik võib tekitada tõsiseid likviidsusprobleeme ka kõige paremas äris. Õige graafik tasakaalustab seejuures ettevõtte reaalse rahavoo rahastaja ootustega ja tagab ühtlasi ärilise stabiilsuse ja tervisliku laenusuhte.
Vaatame lähemalt, millised on peamised graafikutüübid ja millise äriga need kokku sobivad.
1. Annuiteetgraafik
Annuiteetgraafiku puhul on igakuine kogumakse (põhiosa + intress) kogu perioodi vältel täpselt sama suur (ujuva intressiga laenudel uueneb graafik perioodiliselt, st intressiperioodiks loetakse 6 kuu Euriboriga seotud laenudel 6 kuud). Alguses koosneb sinu makse peamiselt intressist, laenuperioodi edenedes aga hakkab suurenema põhiosa tagasimakse osakaal.
- Kellele sobib? Ettevõtetele, kelle tulud on ühtlased, stabiilsed ja hästi prognoositavad (näiteks pikaajaliste lepingutega üüri- või rendiitulu tootev kinnisvaraäri).
- Plussid: Äärmiselt stabiilne ja lihtsasti eelarvestatav rahavoog.
- Miinused: Laenujääk väheneb algusaastatel aeglaselt ja makstav intressikulu on kokkuvõttes suurem.
Sellist graafikut eelistavad anda valdavalt suured kommertspangad. Pankade ärilaenude perioodid on tavaliselt pikemaajalised ja seotud Euriboriga. Graafiku muutmise paindlikkus on piiratud ning ennetähtaegse tagasimaksega võivad kaasneda lisatasud.
2. Võrdsete põhiosamaksetega graafik
Selle graafiku puhul makstakse iga kuu tagasi võrdne osa põhiosast, millele lisandub vastavalt laenujäägile ka intress. Kuna laenujääk väheneb iga kuuga, väheneb ajas ka igakuine maksekoormus.
- Kellele sobib? Tugeva ja stabiilse rahavooga ettevõtetele, kes soovivad laenukoormust ja laenu kogukulu kiiresti vähendada.
- Plussid: Laenujääk väheneb kiiremini ja kogu makstav intressikulu on väiksem kui annuiteedi puhul.
- Miinused: Esimeste kuude maksekoormus on kõige kõrgem. Kui projekti algfaasis on rahavoog veel nõrk ja auklik, võib see ettevõtte likviidsuse ohtu seada.
Ka see variant on traditsiooniliste pankade seas levinud ning sobib hästi tugeva rahavooga äridele.
3. Bullet-graafik
Miks maksta laenu põhiosa tagasi ehituse ajal, kui tulu ei ole veel tekkinud? Bullet-graafiku puhul tasutakse kogu laenu põhiosa alles perioodi lõpus, vahepeal makstakse vaid jooksvaid intresse (nt kord kuus või kord kvartalis). Lühemate perioodidega on osade rahastajatega võimalik ka nii-öelda full bullet graafik, kus nii kogunuenud intresside kui ka põhiosa tasumine toimub alles laenuperioodi lõpus.
- Kellele sobib? Näiteks kinnisvaraarendajatele arendusprojektide rahastamiseks, kinnisvaraprojektide lühiajaliseks sildfinantseerimiseks ja ka erisuguste ettevõtete muudeks projektideks, kus tulu tekib alles projekti lõpus.
- Plussid: Suur paindlikkus rahavoogude juhtimisel. Põhiosamaksete puudumine jätab ettevõttele rohkem raha arendustegevuseks.
- Miinused: Kõrgem riskiprofiil rahastajale, mis toob reeglina ka kõrgema intressimäära. Nõuab väga kindlat ja tõestatavat laenust väljumise strateegiat.
Selliseid graafikuid pakuvad peamiselt alternatiivsed laenuandjad ja ka mõned uuendusmeelsemad pangad. Kuigi raha hind on kallim, ostab ettevõtja sellega endale operatiivset vabadust.
4. Paindlikud graafikud ja kombineeritud lahendused
Alternatiivsete rahastajate suurim eelis ongi paindlikkus. Arendusprojektide puhul ei liigu asjad alati paberil planeeritud noolt mööda. Võimalus leppida kokku maksepuhkustes, maksta põhiosa tagasi etapiviisiliselt vastavalt müükidele või kohandada graafikut projekti hooajalisusega annab ettevõtjale hädavajaliku hingamisruumi. Miinuseks on aga see, et iga „erilahendus“ kajastub ka riskimarginaalina kulureal.
Rahavoog määrab graafiku
Graafiku valikul ei tohiks lähtuda sellest, mida laenuandja esimesena pakub, vaid alustada tuleks ettevõtte enda rahavoogude prognoosist.
- Praktiline reegel: Sinu projekti laenuteenindamise kattekordaja (DSCR ehk Debt Service Coverage Ratio) peaks kogu perioodi vältel püsima vähemalt 1,1-1,3 juures. See tähendab, et sinu äritegevuse rahavoog peab katma laenumaksed keskmiselt vähemalt 1,2-kordselt. Kui jooksva rahavoo prognoos jätab laenuteenindamise kattekordaja alla 1, siis tasub vaadata bullet-graafiku poole ja tutvuda ka võimaliku maksepuhkuse võtmise võimaluse ja tingimustega.
Tihti on kõige nutikam lahendus faaside kombineerimine refinantseerimise abil. Arendusfaasiks kaasatakse esmalt lühiajaline bullet-graafikuga laen, mis laseb keskenduda ehitamisele ilma igakuiste põhiosamaksete koormuseta. Kui eelmüügid ületavad 50% või rentinkega on sõlmitud tugevad eellepingud (st projekti positiivne rahavoog ja laenuteenindusvõime prognoos muutub kindlamaks), refinantseeri see pikemaajalise ja odavama annuiteetgraafikuga pangalaenuga.
Kokkuvõte
Laen on tööriist ja õige graafiku valimine on vastavalt, kas projekti kütus või kustutaja. Liiga jäik graafik võib takistada su ettevõtte kasvu, aga paindlik graafik ilma kindla väljumisplaanita võib samuti viia kasumi nulli. Parim lahendus on see, mis on tasakaalus ettevõtte reaalse rahavoo ja projekti elutsükliga.
Plaanid ärilaenu taotleda? Exypnordis teame, millele tähelepanu pöörata. Võta meiega ühendust näiteks siit: kontakt
