Blogi

Valdkonnakauged inimesed näevad kinnisvara arendamist sageli ainult tehnilise ehitusprotsessina: töömaa, betoon, kraanad ja ohutuskiivrid. Need, kes omavad arendusettevõtetega vähemalt mingit praktilist kokkupuudet, teavad, et eduka kinnisvaraarendaja tuumkompetents pole mitte ainult betoon ja tellised, vaid hoopis asjatundlik ja efektiivne kapitali juhtimine.

Eesti finantsturg on võrdlemisi noor ning muudatustest ei pääse lõpuks mitte ükski turuosaline. Pikalt võrdlemisi vabalt tegutsenud hoiu-laenuühistute (HLÜ) tegevus saab uued ja rangemad raamid. Kui seni on HLÜ-de pakutav olnud mingis osas paindlik alternatiiv traditsioonilisele pangarahale, siis käimasolev seadusemuudatus muudab kehtivaid mängureegleid päris palju.

See, kes on kokku puutunud kinnisvaralaenudega, on tõenäoliselt kokku puutunud ka sellise toreda lühendiga nagu „LTV“. Tavaliselt käibki suurem osa laenu taotlemise tantsust just selle ümber: üks arvab, et seda on liiga vähe ja teine arvab, et seda on liiga palju. Võta siis näpust, et kelle argument siis pädevam on? Aga lihtsustame selle määramist siis natukene.

Juba lapsest saadik on meile sisse juurutatud harjumus enne tee ületamist vasakule ja paremale vaadata. Kinnisvara arendamisega seotud riskijuhtimine nii ühetaoline pole, aga samane hügieen tuleb kindlasti kasuks kogu projekti käekäigule ning arendusriski mõistmine ja oskuslik juhtimine peaks olema iga rahastust otsiva kinnisvaraarendaja ABC.

Otse loomulikult pole Exypnord ainuke, kes selles valdkonnas toimetab. Konkurentideta tegevus oleks muidugi vesi äri veskile, aga kliendile on konkurents arusaadavalt mesine - rohkem valikuid ja suurem šanss leida täpselt endale sobiv lahendus. Kuna tõusev vesi tõstab kõiki paate, siis tundub aus poetada valgust ka teistele sarnast lahendust pakkuvatele tegijatele. Sest miks mitte?

Intressimäär siin ja raha hind seal, marginaal iga nurga peal. Eks heal lapsel mitu nime ja mida keerulisemalt seda öelda, seda targemana inimene ju muidugi näib. Või noh- eks selle, kas ikka näib, annab hinnangu igaüks ise. Tegelikult on intress lihtsalt tööle käsutatud raha eest küsitav töötasu või võõra raha küljes olev hinnalipik. Ja see pole ju absoluutselt uus leiutis, vaid ulatub juba Vana-Mesopotaamia aegadesse, nii umbes 5000 aastat tagasi.

Eelnevalt sai targutatud, et kui tähtis see eeltöö ja ettevalmistus ikka on. Aga ega see ainult ettevõtte rahaasjadega pole seotud, see laieneb ikka igale poole. Eks sulatõsi tuleb ikkagi ainult otse allikast- ettevõtjatelt, kes päriselt igapäevaselt kogu selle tantsu ja tagaajamisega kokku puutuvad. Ja kuidas neilt seda infot siis saada?- tuleb ikkagi helistada ja päriselt huvituda. Kusjuures suur kummardus kõigile neile, kes võtsid aja ning siira huviga kaasa mõtlesid. Võib isegi öelda, et see ettevõte on kohati teie näo saanud.

Eks pragmaatilised ideed tekivad ikka tööpõldu kündes. Ka see ettevõtte sai alguse töötades ühes kinnisvara rahastamisega tegelevas ettevõttes laenuhaldurina. Lihtsalt „laenuhaldur” on siinkohal muidugi natukene petlik öelda, sest kiire tempoga ja kasvule orienteeritud ettevõttes tuleb tihti olla ikkagi paras Šveitsi armeenuga ning teha just seda, mida olukord parasjagu nõuab. Nagu eriüksuslane noh.