Ärilaenu kaasates on intressimäär sageli esimene number, mida pakkumisest otsitakse. See on täiesti loogiline, sest äri tehakse selleks, et kasumit teeninda ja raha hind on kasumi seisukohalt loomulikult kriitilise tähtsusega. Ent sarnaselt laenugraafiku valikule ei ole ka intressitüübi valik lihtsalt kahe erineva protsendimäära loogika võrdlemine. See on ärilaenu kaasamise riskijuhtimise osa alus, mis määrab, kui kaitstud on sinu äriplaan turu ootamatuste eest ja kui palju on sul tegelikku operatiivset vabadust.
Piltlikult öeldes - kas eelistad maksta meelerahu ja kindluse eest kohe natukene rohkem või oled valmis võtma madalama algse kulu nimel riski, et tulevikus võivad maksed ootamatult kasvada?
Vaatame lähemalt, mida ujuv ja fikseeritud intress endast tegelikult kujutavad ning millist tüüpi ettevõtlusega need kõige paremini kokku sobivad.
1. Ujuv intress
Ujuva intressiga laen koosneb reeglina kahest komponendist: rahastaja marginaalist ja ajas muutuvast baasintressist (valdavalt 3, 6 või 12 kuu Euribor). See tähendab, et sinu laenumakse ei ole kivisse raiutud, vaid vaadatakse kokkulepitud perioodi tagant uuesti üle. Kui baasintress tõuseb, kasvab ka sinu igakuine laenukulu; kui langeb, siis kulu väheneb.
Kes pakuvad ja miks?
Ujuva intressi loogikat kohaldavad põhimõtteliselt kõik pangad. Põhjus on lihtne: pankade raha, mida nad välja laenavad, on otseselt seotud Euroopa Keskpanga rahapoliitika ja pankadevahelise laenamisega. Pank ei soovi võtta intressiriski enda kanda ja veeretab selle Euribori kaudu laenuvõtjale. Lisaks pankadele on üha enam hakanud ujuvat intressi kohaldama ka alternatiivsed rahastajad. Miks? Sest nad ei laena välja enam ainult enda omakapitalist tulevat raha, vaid kaasavad laenude rahastamiseks kapitali omakorda näiteks pankadest või muudelt institutsionaalsetelt investoritelt, kes omakorda annavad neile selle väljalaenamiseks mõeldud raha just Euriboriga.
- Kellele sobib?
Ujuv intress sobib ettevõtetele, kes on suutelised laenukulude kasvu kiiresti oma toodete või teenuste hindadesse edasi kandma või omavad pidevalt adekvaatset likviidsusreservi. Samuti sobib see sageli ka lühiajalistele arendusprojektidele, kus laenuperiood on lühike (näiteks 12-18 kuud) ja laen tagastatakse perioodi kestel objekti müügist ehk ujuva intressi intressirisk ei jõua oluliselt realiseeruda. - Plussid:
- Lepingu sõlmimise hetkel on ujuv intress sageli soodsam kui fikseeritud intress;
- Kui turu baasintressid langevad, väheneb ka sinu laenu teenindamise kulu;
- Miinused:
- Rahavoog on ettearvamatu. Suuremate, näiteks üle miljoni euro ulatuvate ärilaenude puhul võib Euribori tõus tähendada märgatavat lisakulu, mis sööb agressiivselt projekti kasumlikkust;
- Nõuab laenuvõtjalt suuremat rahalist puhvrit ootamatuste katteks.
2. Fikseeritud intress
Fikseeritud intressiga laenu puhul on intressimäär kogu kokkulepitud perioodi vältel täpselt sama. Sinu igakuine kulu on sendi pealt teada sõltumata sellest, mis toimub majanduses, keskpankade otsustes või finantsturgudel laiemalt.
Kes pakuvad ja miks?
Fikseeritud intressi pakuvad täna valdavalt alternatiivsed rahastajad - eriti ühisrahastusplatvormid - ja erainvestorid. Nende rahastusmudel on erinev: nad kaasavad kapitali jaeinvestoritelt või laenavad raha omakapitalist, mille hind ei ole Euriboriga otseselt seotud. Kuna nende enda raha hind ei kõigu koos keskpanga otsustega, saavad nad pakkuda laenuvõtjale konkreetset, muutumatut hinda.
- Kellele sobib?
Lühiajalistele ja keskmise pikkusega projektidele, kus eelarve on rangelt paigas ja marginaalid ei kannata ootamatuid lisakulusid. Näiteks sildfinantseeringut vajavad ettevõtted, varajases ehitusfaasis arendusprojektid või „osta-parenda-müü“ (fix-and-flip) tüüpi tehingud, kus arendaja tahab kulusid teada sendipealt kuni müükide realiseerumiseni ja vajab paindlikkust, mida fikseeritud intressiga alternatiivsed rahastajad sageli ka pakuvad. - Plussid:
- Meelerahu ja prognoositav rahavoog kogu laenuperioodi vältel;
- Kaitse intressimäärade ootamatu tõusu eest. Kui turul läheb raha kallimaks, jääb fikseeritud intressiga kulu samaks.
- Miinused:
- Algne intressimäär on reeglina kõrgem kui ujuva intressi pakkumistel;
- Kui baasintress langeb, jääb fikseeritud intressiga kulu ikkagi samaks.
Kuidas valida õige intressitüüp?
Nii nagu ei tohiks laenugraafiku valikul lähtuda ainult rahastaja esmaselt pakutavast, ei tohiks ka intressitüübi valikul lähtuda pelgalt spekulatsioonist, kuhu Euribor järgmise aasta jooksul tõenäoliselt liigub. Otsus peaks põhinema sinu ettevõtte reaalsetel numbritel ja projekti iseloomust.
Teosta stressitest:
Arvuta oma projekti rahavood läbi stsenaariumiga, kus baasintress teeb ootamatu hüppe. Praeguses turuolukorras, kus Euribor on üle 2%, ei pruugi äkiline 2-3% lisatõus väga tõenäoline olla, kuid ajaloost teame, et kui Euribor oli nulli lähedal, olid baasintressi tõusmise mõjud tuntavad igal pool. Testi oma plaani mõistliku puhvriga - kas sinu laenuteenindamise kattekordaja (DSCR) kannataks välja baasintressi tõusu või viib see rahavoo miinusesse? Kui puhver puudub, on targem valida fikseeritud intressiga kaasnev meelerahu.
Hinda projekti elutsüklit ja turuolukorda:
Pikemate projektidega (10 ja rohkem aastat) loeb lõpuks keskmine baasintress ehk lühiajaline trend pole nii oluline. Pikaajalisi projekte rahastatakse tavapäraselt niietnaa pikaajaliste pangalaenudega, kus panga marginaali ja baasintressi koondprotsent on reeglina ikkagi suhteliselt mõistlik. Seega fikseeritud intress ei anna tõenäoliselt eriti suurt efekti.
Kui projekti elutsükkel on lühike, tasub arvestada laenu kaasamisel hetkel valitseva turuolukorra ja võimalike muutustega. Kui maailmas on ebastabiilsus, tähendab see reeglina ka kõrgemat inflatsiooni, inflatsiooni pidurdamiseks keskpanga poolt suurenevat baasintressi ning ühtlasi ka potentsiaalset tõusvat laenukulu. Kui maailmas on näha stabiilsuse tekkimist, võib see tuua endaga hoopis intresside kahanemise ja ka madalama laenukulu. Kuldreegel on ikkagi see, et kui lühiajalise projektiga on meelerahu oluline ja eelarvestamine peab olema täpne, siis täidab fikseeritud intress edukalt enda eesmärki.
Arvesta laenustruktuuri tervikuga:
Intressitüüp peab sobituma ka ülejäänud struktuuri. Fikseeritud intressiga pangale alternatiivsete rahastajate laenud pakuvad operatiivsel tasandil sageli küll suurt paindlikkust, ent nende kulu on tavaliselt kõrgem. Soodne ujuv intress on paberil tore, ent kui selle soodsa intressiga kaasnevad karmid piirangud, jäik graafik ja ebasoodsad ennetähtaegse tagastamise condiidid, võib laen laenuvõtjat kasvu asemel hoopis lõksus hoida. Lõpuks loeb see, kas laenu struktuur tervikuna - intressitüüp, kogukulu, paindlikkus ja graafik - toetab, mitte ei piira sinu äri.
Kokkuvõte
Kokkuvõttes ei ole olemas ühte universaalselt „õiget“ intressitüüpi - on ainult konkreetse ärimudeli ja äriplaaniga sobituv koondlahendus. Ujuv intress annab sageli stardis eelise ja sobib hästi pikkadele projektidele, kuid nõuab valmisolekut kõikumisteks. Fikseeritud intress pakub kindlust ja sageli ka suuremat operatiivset vabadust, ent sellega kaasneb sageli kõrgem kogukulu.
Soodne intress ei tohiks tulla kogu operatiivse vabaduse ja paindlikkuse arvelt. Parim laen on see, mille struktuur toetab ettevõtte pikaajalist vaadet ka siis, kui asjad ei lähe täpselt plaanitult.
Plaanid ärilaenu kaasata ja soovid kindel olla, et laenustruktuur toetab sinu ettevõtte kasvu, mitte ei piira seda? Exypnordis teame, millele tähelepanu pöörata. Võta meiega ühendust näiteks siit: kontakt
