Äris on riskide realiseerumine paratamatu ja seepärast ka ainult ausõnast ja heast usust laenu saamiseks ei piisa. Ärilaenud käivad käsi-käes erisuguste laenutagatistega: hüpoteek, käendus ja kommertspant. Mesimagusa äriplaani ja peene Exceliga on küll tore rahastaja juurde minna, aga laenuandja tahab lõpuks teada, mis saab siis, kui plaan ei realiseeru nii nagu paberil kirjas.
Ühtlasi on tagatis ka üks olulisemaid komponente kogu laenustruktuuris. See, mille laenu katteks panti paned, määrab ära nii laenu hinna kui ka selle, kui palju on laenuvõtjal edaspidi operatiivset vabadust oma varadega toimetada.
Vaatame lähemalt kolme kõige levinumat ärilaenu tagatist - hüpoteek, käendus ja kommertspant - ning seda, millise äriplaaniga need tegelikult kokku sobivad.
1. Hüpoteek ehk kinnisvara tagatis
Hüpoteek on kinnisvara pant. Olgu selleks siis krunt, poolik arendusprojekt, büroohoone või tootmiskompleks - kinnisvara on traditsiooniliste pankade ja ka alternatiivsete rahastajate vaieldamatu lemmik. Kinnisvara väärtus on suhteliselt hästi hinnatav, see ei „kulu“ nii nagu masinad või seadmed ja vajadusel on see järelturul täitemenetluse raames ka sirgjooneliselt realiseeritav.
- Kellele sobib?
Ettevõtetele, kes arendavad või ostavad kinnisvara, aga ka näiteks tootmis- või teenindusettevõtetele, kellele kuulub lisaks seadetele ka kinnisvara, mille alt saab uute projektide rahastamiseks kapitali vabastada. - Plussid:
- Kõige soodsam raha hind: Kuna kinnisvara on laenuandja jaoks üsna kindel tagatis, saad hüpoteegi vastu reeglina kõige madalama intressimäära.
- Suuremad laenusummad: Kinnisvara väärtus on tavaliselt kõrge, mis võimaldab kaasata suuremaid summasid.
- Miinused:
- Seob vara kinni: Kui kinnistu on panditud, on selle müümine või täiendav koormamine (sh rentimine ja üürimine) ilma laenuandja nõusolekuta keeruline.
- Ajakulu ja tehingukulud: Hüpoteegi seadmine nõuab hindamisakti, notaritehingut ja riigilõivude tasumist, mis võtab aega ja toob endaga täiendavad kõrvalkulud.
2. Käendus (eraisiku või ettevõtte käendus)
Käendus on oma olemuselt isiklik tagatis. See tähendab, et isik võtab endale kohustuse laen tagasi maksta, kui põhiline laenuvõtja seda teha ei suuda. Käendajaks ei pea aga alati olema „keegi teine“ - käenduse võib anda ka laenuvõtjaks olev ettevõte ise ning sageli nõutakse käendust tihti ettevõtte juhatuse liikmelt. Omaniku või juhi käendus näitab rahastajale, et ettevõtjal on „enda nahk mängus“. Kui esindaja ei julge oma isikliku varaga ettevõtte plaani taga seista, siis miks peaks rahastaja seda tegema?
(Vahemärkus: „käendus“ ja „garantii“ on terminid, mida aetakse tihti omavahel sassi, kuigi nende juriidiline sisu on erinev - sellest teeme kunagi hiljem eraldi postituse.)
- Kellele sobib?
Väiksematele ja keskmistele ettevõtetele, kellel puudub laenu tagatiseks sobiv reaalvara ja kelle laenuvajadus on pigem väike - ehk alla 50 000 €. (Eestis on käendus standardne lisatagatis peaaegu igale väiksema ja keskmise suurusega ettevõtte ärilaenule.) - Plussid:
- Kiirus ja lihtsus: Käenduslepingu sõlmimine on kiire - sageli piisab digiallkirjast ja puuduvad kõrged tehingukulud.
- Hinna argument: Tugeva käenduse lisamine hüpoteegi kõrvale võib tajutavalt laenukulu alla tuua, sest see annab rahastajale oluliselt rohkem kindlust.
- Jätab vara vabaks: Käendus ei koorma ettevõtte jooksvat vara ega piira sellega majandamist.
- Miinused:
- Piiratud maht: Ainult käenduse tagatisel saab tavaliselt laenata maksimaalselt 25 000 - 50 000 €.
- Isiklik risk: Eraisiku käenduse puhul vastutad sa laenu eest oma isikliku varaga.
3. Kommertspant
Kui hüpoteek käib ettevõtte kinnisvara kohta, siis kommertspant kohaldub ettevõtte vallasvarale. Panditavad varad võivad olla seadmed, masinad, sõidukid, laovarud ja vahel isegi intellektuaalne omand. Oluline on teada, et kommertspant registreeritakse Äriregistris ja see on avalikult nähtav ka ettevõtte profiililt. Samas saab ettevõte oma panditud vara igapäevaselt edasi kasutada - näiteks tehases masinatega toota või laost kaupa müüa (tingimusel, et laovaru väärtus püsib kokkulepitud tasemel).
- Kellele sobib?
Tootmisettevõtetele, kelle peamine väärtus seisneb kallites masinates; kaubandus- ja hulgimüügiettevõtetele, kellel on suured laovarud; ja logistikaettevõtetele nende masinapargi tagatisel. - Plussid:
- Võimaldab kaasata laenu ilma kinnisvarata: See on suurepärane tööriist edukatele ettevõtetele, kes toodavad tugevat rahavoogu, aga kes tegutsevad rendipindadel ja ei oma kinnisvara.
- Operatiivne vabadus: Sa saad panditud vara oma põhitegevuses edasi kasutada ja tulu teenida.
- Miinused:
- Madal LTV (Loan-to-Value): Rahastajad on vallasvara suhtes väga konservatiivsed. Kasutatud tootmisseadmeid või spetsiifilist laovaru on rasketel aegadel väga keeruline kiiresti ja hea hinnaga realiseerida. Seetõttu antakse kommertspandi vastu laenu reeglina vara väärtusest ka oluliselt väiksemas proportsioonis.
- Rangemad kovenandid: Kuna laovaru ja seadmete väärtus võib ajas kiiresti muutuda, nõuab laenuandja tõenäoliselt tagatise säilimises veendumiseks regulaarset aruandlust ja sagedasi inventuure.
Kuidas valida ärilaenule õiged tagatised?
Tagatiste struktuur peaks olema tasakaalus ja varade üle tagamine ei ole üldjuhul mõistlik. See tähendab, et rahastaja nõudmisi tagatiste osas tuleks hinnata ratsionaalse pilguga ja leida lahendus, kus rahastaja tunneb end turvaliselt, aga samas laenuvõtja ei piira laenu võtmisega enda operatiivset paindlikkust.
Ära koorma vara üle.
Kui vajad 100 000 € laenu, ei ole mõistlik seada esimese järjekoha hüpoteeki 1M € väärt tootmishoonele. Kui muud tagatist pole kasutada, siis hüpoteegisumma peaks lepingus jääma täpselt nii suureks, kui on laenusumma koos mõistliku intressipuhvriga. Ja ka erisuguste tagatiste arv peab olema mõistlik. Kui sul on tagatiseks pakkuda korralik kinnisvara ja madal LTV, siis ei ole lisanduvad käendused ja muud lisatagatised sageli eriti õigustatud. Kõik peab olema proportsioonis.
Ühilda tagatis laenu eesmärgiga.
Pikaajalised investeeringud ja otseselt kinnisvaraga seotud projektid (kinnisvara arendamine, kinnisvara ost jm) rahasta kinnisvara tagatisega. Lühiajalised ja väikese mahuga käibevahendite vajadused või seadmete ostud proovi lahendada käenduse, liisingu või kommertspandiga.
Tee endale isiklikud riskid selgeks.
Enne käenduslepingule alla kirjutamist mõtle stsenaariumile, kus kõik läheb valesti. Kas suudad isiklikult selle löögi vastu võtta? Käendus ei ole pelgalt formaalsus, see on juriidiliselt siduv kohustus. Samas tasub meeles pidada, et käendus peaks olema proportsionaalne ja alati ei peaks see olema vormistatud kogu hüpoteegisumma ulatuses. Täitemenetluse korral lähtub kohus niikuinii mõistlikust kattest, mitte ebamõistlikult suurele summale sõlmitud käendusest. Taaskord - kõik peab olema proportsioonis.
Kokkuvõte
Tagatised ei ole midagi sellist, mida tuleks karta - need on lihtsalt vahendid, millega sa ostad endale turult kapitali ja pakud rahastajale meelerahu. Hüpoteek avab ukse soodsamale rahale ja suurimatele mahtudele, käendus pakub isikliku vastutuse hinnaga paindlikkust ning kommertspant aitab tööle panna ettevõtte seadmed ja masinapargi. Õigesti ülesehitatud tagatiste struktuur jätab laenuvõtjale piisavalt paindlikkust, säilitades samal ajal ka võimaluse tulevikus vajadusel täiendavat kapitali kaasata.
Plaanid ärilaenu kaasata ja soovid kindel olla, et laenustruktuur toetab sinu ettevõtlust, mitte ei piira seda? Exypnordis teame, millele tähelepanu pöörata. Võta ühendust ja räägime lähemalt: kontakt.
